Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Minu valitud haridustehnoloogia valdkonda käsitlev bakalaurusetöö on pealkirjaga "Lasteaiaõpetajate hinnangud oma digipädevustele ning digipädevuste olulisusele lasteaiaõpetajate töös". Töö autoriks on Jane Dunkel, kes koostas selle 2019. aastal Tartus. Link bakalaurusetööle. 

Uurimistöö on vajalik, kuna digitehnoloogia kiire arengu tõttu on tänapäeva lapsed varakult aktiivsed infotehnoloogia kasutajad, mis mõjutab nende arengut positiivselt ja negatiivselt. Digitehnoloogia aitab elu lihtsustada ja oluline on nende kasutamine koolieelses lasteasutustes, kuid see oleneb suuresti õpetajate teadmistest ja valmisolekust. Olulistemaks digipädevusteks, DIGCOMP raamistikust, on kommunikatsioon, sisuloome, ohutus ja probleemide lahendatust. Elukestva õppe strateegias 2020 on eesmärgiks seatud suuremat kaasaegse digitehnoloogia rakendamist, et kasutamine oleks otstarbekam ja tulemuslik - õpetaja tase kuus nõuab digivahendite kasutamist õppija toetamisel, õpetamisel koostöö tegemisel, suhtlemisel ja enda arendamisel ning olles teadlik nende riskidest. 

Probleemipüstitus:  Kaua lasteaiaõpetajatena töötanud õpetajatel on tihti probleemid tehnoloogia efektiivses kasutamises, kuid tehnoloogia kiire arengu tõttu pole suudetud end täiendada. Siiski on tehnoloogia tundmine vajalik õppetöö efektiivsemaks muutmiseks. Paljud lasteaiaõpetajad on teadlikud on madalatest tehnoloogiateadmistest. Õpetajad hindavad oma digipädevusi madalamalt kui aine-ja pedagoogikateadmisi ehk õpetajad ei kasuta digivahendeid piisavalt.

Uurimisküsimused:  Milline on lasteaiaõpetajatel hinnang oma digipädevustele ning milliseid digipädevusi peavad õpetajad oma töös tähtsateks?

Eesmärk: Saada teada, kuidas hindavad lasteaiaõpetajad oma digipädevusi, mida peaksid nad oskama ja kuidas olukorda parandada. Aluseks võetakse DIGCOMP raamistikku viis valdkonda ning kasutatakse kvantitatiivset uurimust. 

Uurimistöö üldine struktuur:  Tiitelleht, Resümee, Sisukord, Sissejuhatus, Uurimuse põhiosa, Tänusõnad, Autorluse kinnitu, Kasutatud kirjandus ja Lisa 1. Töös antakse ülevaade digipädevustest, digitehnoloogia vajalikkusest ja eesmärgiks, õpetajate rollist nende rakendamisel, DIGCOMP raamistiku põhimõttest, uurimuse eesmärgist ja kirjeldatakse uuringu metoodikat, tulemusi ja järeldusi.

Uurimistöö metoodika: Uurimistöös kasutati kvantitatiivset uurimust, mis võimaldas uurida suurel hulka inimesi ja kasutada struktureeritud ning suletud küsimustikku ning analüüsimiseks on vaja kasutada arvandmeid. Andmeid koguti küsitluse kaudu, kus valim oli Tartumaa lasteaiaõpetajad - ankeet saadeti 62 Tartu linna ja maakonna lasteaeda ning lasteaiaõpetajast vastajaid oli 81. Ankeedi koostamisel lähtuti digipädevuse hindamise DIGCOMP mudelist ja Ladva küsimustik. Ankeedis tuli hinnata end erinevates pädevusvaldkondades ja kui olulised on need õpetajatöös. Küsitlus toimus 2019. aasta märtsis ja aprillis. Küsimustik oli anonüümne ning võttis aega kuni 15 minutit. 

Mida sisaldab töö teoreetiline ja empiiriline osa? Millised sisulised teemad leiavad käsitlemist? Kuidas on kahe osa kooskõla? Peamised uurimistulemused: Töö teoreetilises osas seletati digipädevusest ja valdkondadest, digitehnoloogia vajalikkusest ning eesmärgist lasteaias või kui oluline on õpetajate roll digivahendite rakendamisel. Empiiriline osa sisaldas uurimuse eesmärki, probleemi kirjeldust, uurimisküsimust, uuringu kirjeldust, teostamise protsessi, uurimuse tulemusi ning järeldusi. Uurimistöös seati eesmärk ja uurimisküsimused toetudes teoreetilisele osale. Sisulisteks teemadeks oli digipädevused DIGCOMP raamistikust, digitehnoloogia vajalikkus ja eesmärk lasteaedades ning õpetaja roll nende kasutamisel. DIGCOMP raamistikus mõeldakse infost kui selle sirvimist, otsimist, sortimist, hindamist, talletamist ja taasesitamist. Kommunikatsioon on suhtlemine tehnoloogiliste vahendite abil, info ja sisu jagamist, aktiivsus veebis, koostöö, netiketti ning digitaalse identiteedi haldamist. Sisuloome on sisu väljatöötamine, lõimimine ja ümbertöötlemine, autoriõigused ja litsentsid ning programmeerimine. Ohutus on seadmete-, andmete-, digitaalse identiteedi- ja tervise kaitsmine. Probleemilahenduse on vajalik tehniliste probleemide lahendamine, vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine, innovatsiooni ja tehnoloogia kasutamine ning digipädevuse lünkade väljaselgitamine. Küsimustiku hindamiseks kasutati kahte erinevat skaalat, kus tuli hinnata end DIGCOMP raamistikus - skaala: 1 - nõustun täiesti, 2 - pigem nõustun, 3 – osaliselt nõustun/ osaliselt ei nõustu, 4 - pigem ei nõustu, 5 - ei nõustu üldse. Teises skaalas tuli hinnata digipädevuse olulisust õpetajatöös - skaala: 1 - väga oluline, 2 - pigem oluline, 3 – osaliselt oluline ja osaliselt ebaoluline, 4 - pigem ebaoluline, 5 - üldse mitte oluline. Oluliseks loeti vastused „nõustun täiesti“ ja „väga oluline“ väärtusega 1 ning „pigem nõustun“ ja „pigem oluline“ väärtusega 2. Neutraalseks loeti vastused „osaliselt nõustun ja osaliselt ei nõustu“ ja „osaliselt oluline ja osaliselt ebaoluline“ väärtusega 3. Negatiivseks ja ebaoluliseks loeti vastused „pigem ei nõustu“ ja „pigem ebaoluline“ väärtusega 4 ning „ei nõustu üldse“ ja „üldse mitte oluline“ väärtusega 5. Õpetajatele oli kokku esitatud 58 väidet ning küsiti valikvastustega küsimusi taustaandmete kohta: vanus, praegune tööstaatus lasteaiaga seoses ning milline lasteaed on/oli töökohaks. Esimesel küsimusel olid valikuvariantideks: kuni 25, 26-35, 36-45, 46-55, 56 või vanem. ning teisel: vähem kui 5 aastat, 5-10 aastat, 11-20 aastat, rohkem kui 20 aastat. Kolmanda küsimuse valikuvariantideks olid: maalasteaias, linnalasteaias. Peamisteks tulemusteks oli, et õpetajad oma oskusi info digipädevusvaldkonnas kõige paremini, mida ka peatakse kõige vajalikumaks. Kõige halvemini hinnati oma pädevusi sisuloome- ja probleemilahenduse valdkondades, mida tuleks arendada. Järeldusena tuleb tõdeda, et õpetajatel on olemas piisavad oskused, kuid need vajavad lihtsalt täiendust või uuendamist ehk tekib vajadus kavandada erinevaid täiendkoolitusi sisuloome- ja probleemilahenduse erinevates valdkondades ning luua õpetajatele õppematerjale. Õpetajad hindasid oma info oskusi positiivseteks ning olulisteks - tekib vajadus oskusi igapäevaselt oma töös kasutada ja koolitust ei vajata. Ainuke töö piirang võib olla väike valim terve Tartu maakonna kohta - küsitleda oleks võinud teiste maakondade lasteaedade õpetajaid. Töö praktiliseks väärtuseks on saadud tulemused ehk teadmised erinevate õpetajate digipädevustest ja vajalikkusest. Nende tulemusena saab teha muudatusi lasteaiaõpetajate tasemekoolituses ja täiendkoolitustes. Uuringutesse tuleks kaasata rohkem õpetajaid ning omavahel tulemusi võrrelda erinevate piirkondade suhtes. Tulemuste puhul tuleks kõige rohkem toetada koolieelse lasteasutuse õpetajate pädevusi sisuloome- ning probleemilahenduse digipädevusvaldkonnas, mida õpetajad võrreldes teiste valdkondadega olulisemaks pidasid.   

Uus teadmine minu jaoks:  Ladva küsimustik ja DIGCOMP raamistik ning sellega kõik seonduv: info ja sisuloome pädevusvaldkonnad. Vastajate enesehinnang Likerti 5-palliline skaala. 

Mida oleks võimalik ja huvitav töö põhjal edasi uurida: Uurida üldiselt DIGCOMP raamistikku ning teha samasugune uuring põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatega, et siis võrrelda neid lasteaiaõpetajate kogemustega. Töö põhjal võib teha aastate pärast sarnase uurimuse, kuidas on olukord muutunud.